Massaaž on suunatud kliendi luu- ja lihaskonna, aga ka teiste elundisüsteemide (seede-, hingamisteede, kardiovaskulaarsed jt) funktsionaalsuse tagamisele. Massaažil on otsene mõju retseptoritele, mis asuvad inimese keha pinnal, mitte sügavamatele struktuuridele (lihased, veresooned, siseorganid). Massaažiteraapia hõlmab õigesti valitud võtteid ja võtteid, iga kliendi jaoks eraldi, ja peamiselt on massaaž suunatud probleemsetele aladele.

Massaaži eesmärk on parandada kudede hapnikuvarustust ja eemaldada toksiine, mis omakorda kiirendab ainevahetust, taastab energiavarusid, korrigeerib lihastoonust, parandab naha elastsust ja seisundit ning kiirendab vere- ja lümfivoolu. Massaaži abil suureneb vere hulk koes ja lihasvalu väheneb.

Parimate tulemuste saavutamiseks on soovitatav läbi viia terapeutilisi massaažiKUURI 5–10 korda, katkestustega 4–7 päeva.

Vastunäidustused

• äge südame-, neeru- ja maksapuudulikkus;
• kasvajad (isegi kahtlus);
• palavik (massaaž vabastab veel rohkem soovimatuid toksiine kehasse);
• luupus ja emfüseem;
• kilpnäärmehaigused ja liiga kõrge või liiga madal vererõhk;
• tuberkuloos jt. nakkushaigused ning põletikulised haigused (ka põletikulised liigesed ja organid);
• ägedad traumad, mädased haavad, verejooksud, tromboosi või emboolia oht veenipõletikud (massaaži võib teistesse piirkondadesse teha);
• kaugele arenenud veresoonte laienemine;
• rasedus (ei masseerita kõhupiirkonda, esimesel kolmel kuul – raseduse katkemise oht);
• suured sünnimärgid ja hematoomid masseeritavas piirkonnas;
  aktiivsed psüühilised seisundid;
• osad nahahaigused (kontaktdermatiit, seened);
• tursed (vajalik lümfimassaaž);
• alkoholi- või narkojoove.
  Kõikide krooniliste ja ägedate haigusseisundite puhul ning operatsioonijärgselt tuleb
  konsulteerida arstiga.

Peale massaaži tuleks juua rohkelt vedelikku ja puhata.